Vana-Liivimaa mõisted ja ajalooline terminoloogia

Vana-Liivimaa ja feodaalühiskonna mõisted

Riiklik ja kiriklik korraldus

• Maahärra: Keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis.
• Liivi ordu: Katoliiklik rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
• Ordumeister (maameister): Tähtsaim isik Liivi ordus.
• Maamarssal: Vana-Liivimaa Liivi ordu kõrge ametnik, sõjajõudude juht.
• Kapiitel: Orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi.
• Rüütelvennad: Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud.
• Preestervennad: Vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks.
• Diötsees: Piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda.
• Stift: Piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses.
• Riia peapiiskop: Aastatel 1253–1563 ja alates 1923. aastast katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.
• Sinod: Piiskopkonna vaimulike koosolek.
• Visitatsioon: Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust.
• Toomkapiitel: Kõrgem vaimulike (reeglina 12 toomhärrat) kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures.
• Kanoonik: Toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud.

Ajaloolised sündmused ja lepingud

• Saule lahing: 1236. aastal toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel.
• Stensby leping: Sõlmiti liit uute maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku.
• Jäälahing: 5. aprillil 1242. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl, Varesekivi lähedal, Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Aleksander Nevski sõjaüksuste vahel.

Linnad ja käsitöö

• Vana-Liivimaa maapäev: Seadusandlik ja täidesaatev organ, mis eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani.
• Linnaõigus: Reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas.
• Raad: Linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu.
• Bürgermeister: Rae juhatuse liikme nimetus.
• Sündik: Linnajurist.
• Linnafoogt: Maahärra esindaja linna rae juures.
• Tsunft: Ühe käsitööala meistrite ühendus.
• Skraa: Rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri.
• Šedööver: Meistritöö.
• Gild: Kaupmeeste või tsunftide ühendus.

Reformatsioon

• Reformatsioon: Usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliikliku kiriku vastane usuuuendusliikumine. Reformatsiooni käigus lõid mitmed maad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas katoliiklikust kirikust lahku.
• Pildirüüsted: Reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliikliku usu tunnuseid ja avaldati tõrksust usupuhastusele.

Mõisamajandus ja talurahvas

• Mõis: Suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad.
• Adramaa: Maamõõduühik; adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga.
• Vakuraamat: Raamat, kuhu kanti sisse talupoegade kohustused mõisa vastu.
• Pärisorjus: Talupoegade sõltuvus isandast; talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud täitma isanda heaks mitmesuguseid koormisi.
• Sunnismaisus: Talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada, s.t talupojad olid kinnistatud maa külge, mida nad harisid.
• Adratalupoeg: Talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi.
• Üksjalg: Talupoeg, kes rajas külast väljapoole uue talu ning kelle koormised olid adratalupoegadest väiksemad.
• Maavaba: Talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel ning kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid olid kohustatud osalema kergratsaväe teenistuses.
• Vabatalupoeg: Talupoeg, kes oli end osadest või kõigist adratalupoja koormistest raha eest lahti ostnud.
• Vabadik: Maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuv talupoeg.
• Trääl: Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik ehk ori.
• Loonusrent: Esialgu 1/10 saagist, hiljem protsentuaalne andam, mis võis olla igal aastal erinev.
• Teorent: Feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg pidi oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama.
• Kümnis: Spetsiaalne andam, millega peeti ülal kogudusevaimulikke; mille talupoeg maksis otse kirikule või eraldas maaisanda osa talupoegadelt kogutud andamist.
• Hinnus: Püsiva suurusega naturaalmaks.
• Nädalategu: Kindel arv tööpäevi mõisa põldudel rakmepäevade või jalapäevade näol.
• Talgud: Hooajaliste tööde kiireks lõpetamiseks mõeldud töö, mille puhul talgulised olid mõisa leival ning neid kostitati õhtul.
• Vakupidu: Talupoegade ja feodaalide kokkusaamised, mis korraldati maksude kogumiseks.
• Kubjas: Talupojast ametiisik, mõisasundija, kes tegeles teoliste töölesundimise, järelevalve ja karistamisega.
• Sundija: Tülide lahendaja, kohtumõistja.